TERMINIDE SÕNARAAMAT

Montessori pedagoogika -

teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Käesoleval ajal eksisteerib rahvusvaheline ettevalmistussüsteem pedagoogidele, kes töötavad erinevates vanuses lastega (0-3a, 3-6aa, 6-12aa) teadusliku Montessori-pedagoogika raames.

AMI (Association Montessori International) -

rahvusvaheline Montessori organisatsioon asutatud M. Montessori enda ja tema poja Mario poolt 1929a. Käesoleval ajal organisatsiooni peasekretäriks on M. Montessori lapselaps Renilda. Peakorter asub Amsterdamis, Hollandis. Kureerib Montessori õpetajate ettevalmistamiskursuste ketti. Organisatsioon, kus arutatakse läbi ja kinnitatakse metootika muudatused, lähtuvad Montessori süsteemi järgi kasvavate laste jälgimisest.

Montessori-materjalid -

laste arendamise vahendid ( didaktilised abivahendid), mis on valitud M. Montessori poolt laste jälgimise tulemusena. Kõik materialid on järjestatud raskusastme järgi ja on lapsele vabalt kättesaadavad, samas omavad nad erilisi omadusi: võimet kontrollida vigasid, välistada keerukust jne. Kõik vahendid on väliselt pilkupüüdvad, reeglina valmistatud kõrgekvaliteedilistest naturaalsetest materialidest. Põhiülesandeks on lapse individuaalse arenemise stimuleerimine. Mängu või töö käigus materjalidega lapses formeeruvad teaduskindlad psühholoogilised omadused, areneb sisemine õppimismotivatsioon.

Ettevalmistatud keskkond -

lapse ümbrus kõikides tema aspektides, tema subjektide ja suhetega, mis annab talle võimaluse kõige täiuslikumalt optimaalselt areneda füüsiliselt, vaimselt ja intellektuaalselt. Selles mõistes ühilduvad mitmed psühholoogilis-pedagoogilised ja organisatsioonilised aspektid.

Sensoorsed materialid -

on mõeldud lapse intellekti kujundamiseks. Esialgseks ülesandeks on tunnete tekitamine, järgmiseks tähtsuselt on paarishä älte kuulmine (sahisevad karbikesed jne) ja lõpuks ühesuguste esemete eristamine. Intellektuaalse tegevuse aluseks on oskus klassifitseerida ja süstematiseerida.

Normaliseerumine -

lapse arengu optimaalne protsess, mille käigus eemaldatakse kõrvalkalded tema iseloomu arengus. Normaliseerumine toimub tänu vabalt valitud tegevusele, mis toimub spetsiaalselt ettevalmistatud keskkonnas. Konkreetse lapse normaliseerumine võib olla määratletud kõrvalekallete puudumisega käitumises ja hea omaduste omandamisega.

Sisseaimav aju ( absorbeerumine) -

lapse kaasasündinud omadus sünnist kuni 6. aastani kõikide meeleorganite kaudu spontaalselt vastu võtta, fikseerida, meelde jätta muljeid (signaale, infot) enda ümbert ja muuta nad isiklikuks kogemuseks, kohandades ümbritseva keskkonna ja oma isiksuse formeerumisega.

Kontsentreerumine -

võime intensiivselt ja katkematult töötada ühe didaktilise materjaliga.

Sensitiivsed perioodid -

erilise vastuvõtlikkuse perioodid, kus laps on vastuvõtlik mitmesugustele tegevusele ja emotsioonidele. Nende perioodide jooksul arenevad eelistatult ühed või teised omadused ja psühholoogilised eripärasused. Sensitiivsuse perioodid on omased kõikidele lastele ja on tagasipöördumatud. Montessori pedagoogikas on teada, et laste sensitiivsus kestab kuni 6. aastani.